A.dumas Kolm musketäri terve raamat
»
«Peaksin tagasi võtma sõrmuse pärast seda, kui seda n kandnud nurjatu -- ei iialgi!
Sõrmus on rüvetatud, Artagnan.»
«Müüge ta siis ära.»
«Müüa teemant, mille olen saanud oma emalt! Pean eile tunnistama, see oleks minu
meelest pühaduseteotus.»
«Siis pantige sõrmus ja te saate kindlasti üle tuhande eküü. Selle summaga korraldate
oma asjad ja esimese rahaga, mille saate, ostate selle välja ning võtate tagasi
puhtakspestuna kõigist plekkidest, sest sõrmus on siis läbi käinud liigkasuvõtja käest.»
Athos naeratas.
«Olete suurepärane seltsimees, mu kallis d'Artagnan,» ütles ta, «oma alatise
lõbususega oskate tõsta vaeste õnnetute hingede meeleolu. Hästi, ma olen nõus! Pandime
sõrmuse, aga ainult ühel tingimusel.»
«Ja nimelt?»
«Viissada eküüd saate teie, viissada mina.»
«Mida te ometi mõtlete, Athos! Mina olen ometi kaardiväes ega vaja veeranditki
sellest summast