"puhtaks10" - 1 õppematerjal

Surm ja matused eestlastel ja Eestis elavatel venelastel

11). 3. Matmisrituaalide struktuur Matmisrituaalide struktuuri võib eraldada kaheks osaks: 1) matmiseelsed rituaalid: a) surnu pesemine ja riietamine, b) kirstupanek; c) kodus olek ja surnuvalvamine; 2) matmisrituaalid: a) kodust ärasaatmine b) kiriklik või ilmalik matusetalitus, c) muldasängitamine; d) peied. 3.1. Matmiseelsed rituaalid 3.1.1. Surnu pesemine Surnu pesemisega tavaliselt ei viivitatud. Näiteks, Siberi eestlased pesevad tänaseni surnu võimalikult kiiresti puhtaks10. Varem kutsuti surnupesijateks naabrid või külas elavaid professionaalsed pesijad, perekonnaliikmed selleks ei sobinud. Reeglina pesi naist naine ja meest mees (Berg 1998: 428). Mõnedes Venemaa külades polnud pesija sugu tähtis, kuid reeglina tegelesid sellega naised. Oli oluline, et pesija ei elaks suguelu. Ametile sobis jumalakartliku eluviisiga vanatüdruk või lesk " "11 ( 2002:126). Surnupesijale oli ette nähtud tasu. Eesti leinamajas tavaliselt kingiti midagi surnu rõivastest,