V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
«Naine Falourdel,» lausus härra eesistuja majesteet-''kult, «kas teil on kohtule veel midagi
öelda?»
295
«Ei, armuline härra,» vastas eit, «ainult ehk veel seda, et kaebekirjas on minu maja kohta
öeldud viltuvajunud ja haisev ubrik, see on liiga alandav. Silla majadel pole küll ühelgi
suuremat nägu, sest vaene rahvas elab seal hunnikus koos, kuid ometi elavad seal ka
lihunikud, ja need on jõukad mehed, nende naisedki on ilusad ja puhtakesed.»
Ametnik, kes Gringoire'ile krokodilli meenutas, tõusis püsti.
«Küllalt!» ütles ta. «Ma palun teid, mu härrad, mitte silmist lasta, et kaebealuse juurest
leiti pussnuga. Naine Falourdel, kas teil on kaasas see kuivanud leht, milleks deemoni poolt
antud eküü muutus?»
1
7
3
«Jah, armuline härra,» vastas ta. «Ma leidsin ta üles. Vaadake, siin ta on.»
Kohtuteener ulatas kuivanud lehe krokodillile, kes kurjakuulutavalt pead vangutas ja selle