Mein Kampf
vaid ise ei kuulu sedasorti "juhtide" hulka.
Vanal Austrial oli kahtlane õnn kasutada parlamentliku reziimi selle kõige puhtamal kujul.
Tõsi küll, minister-president määrati veel imperaatori poolt, kuid needki määramised polnud
tegelikult mitte midagi muud, kui lihtsalt parlamendi enamuse tahte täitmine. Mis puudutab
kauplemist ja ümberkauplemist eri ministeeriumide juhtide määramise ümber, siis siin me omasime
juba lääne demokraatia puhtaimaid tavasid. Vastavalt sellele olid ka tulemused. Üksikute isikute
vahetus toimus üha kiiremini ja kiiremini. Lõppude lõpuks muutus see puhtalt spordiks.
Samal määral alanes nende kiiresti vahetuvate "riigitegelaste" mastaap; lõppude lõpuks jäi pinnale
vaid parlamendi-intrigaani tüüp, kelle kogu riiklik tarkus oli mõõdetav vaid tema oskusega kokku
kleepida üht või teist koalitsiooni, s.o. väiklase poliitilise kauplemise oskusega, mis nüüd vaid
annaabi.ee 
