Surm erinevate filosoofide käsitluses
Pandi rõhku loogikale.
Põhiprobleemideks oli küsimus maailma esimesest algest, tõelisest tõest ning tegeleti
inimese loomuse ja eetiliste väärtustega. Antiikfilosoofia ajaperioodiks on 7.-6. sajand
eKr kuni 6. sajand pKr (Kvell, s.a).
1.1 Herakleitos (544 – 483 eKr)
Herakleitos oli eelklassikalise ajastu üks omapärasemaid ning iseseisvamaid mõtlejaid.
Ta arvas, et inimhinge surematus on lubatud vaid üksikuile, eriti puhtaile ja valituile.
Toonitas vaieldamatut allumist seadustele, kuna „inimlikud seadused toituvad kõik
ühest, jumalikust seadusest“ (Salumaa, 1991, lk 27).
1.2 Sokrates (469 – 399 eKr)
Sokrates uskus isikulisse surematusse. Tema arvates elab hing ka pärast keha surma.
Hing seisab kehast kõrgemal. Sokratese usk hinge surematusse. Keha surmaga eraldub
hing kõigest materiaalsest ehk kõigest sellest, mis allub füüsika seadustele, ning läheb
annaabi.ee 
