eelistatumad puhkemetsad. Sügisel meelitab sinna inimesi seenerohkus. Abiootilised tegurid: a) kliimategurid ( temperatuur, sademed) b) elukeskkond (õhk, vesi, muld) Ülevaade taimedest Rinde moodustavad enamvähem ühe kõrgusega taimed, puud või põõsad. Taimed jaotatakse viieks erinevaks rindeks. Need on samblarinne, rohurinne, puhmarinne, põõsarinne ja puurinne. Samblarinnet, rohurinnet ja puhmarinnet nimetatakse alustaimestikuks. Puurindes on kõige rohkem harilikku mändi, kasvab ka harilikku kuuske ja arukaske. Põõsarinne puudub ja alustaimestik on liigivaene kui puurinne on tihe. Põõsarindes kasvavad harilik kadakas, harilik vaarikas ja harilik pihlakas. Puhmarinne on lausaline ja koosneb pohlast, harilikust mustikast, kanarbikust. Rohurinne on kidur, liigivaene. Hajusalt kasvavad seal
kahelehine käokeel, rohekas käokeel, palu-karukell, aas-karukell (kõiki nimetatud liike leiab üle Eesti) KORDAMISKÜSIMUSED 1. Mis tüüpi muldadel kasvavad loometsad? 2. Millisel aluskivimil paiknevad loometsad ja kuidas mõjutab see mulla viljakust, happesust ning niiskust? 3. Missugused puud domineerivad loometsades? Milline on boniteet? 4. Iseloomustage põõsarinnet! 5. Iseloomustage puhmarinnet! 6. Loetlege lubjalembeseid alusmetsa taimi! 7. Iseloomustage rohurinnet! (indikaatorliigid) 8. Loetlege loometsades kasvavaid samblaid ja samblikke! 9. Millistes Eesti piirkondades kasvavad loometsad? 10. Missuguste puuliikide kasvatamiseks sobivad looalad? 11. Loetlege loometsades esinevad metsatüübid (tähtsaimad taimekooslused)! 2. NÕMMEMETSADE TÜÜBIRÜHM Nõmmemetsad on enamasti levinud rannikualade luiteliivadel ja mõhnastikel.
annaabi.ee 
