A.dumas Kolm musketäri terve raamat
realistliku usutavusega paljastab ta nende egoismi, vastastikust purelemist ja nende
täielikku valmisolekut mistahes hetkel reeta oma liitlased -- kodanlus ja Pariisi rahvas.
Vähem objektiivne on Dumas inglise revolutsiooni kujutamises. Puritaanide vastu ei
tunne ta vähimatki sümpaatiat. Cromwell esineb selles osavalt maskeeritud, kavala, targa
ja auahne isikuna. Charles I puhul näib kirjanik, seda just d'Artagnani suu kaudu,
tunnistavat tema ajaloolist süüd, kuid ainult möödaminnes ja puhldeklaratiivselt. Kogu
Dumas' sümpaatia on tema poolel. Kirjanik püüab seda sümpaatiat sisendada ka
lugejasse, heites seejuures kõrvale ajaloolise tõe.
Nelja kangelase ornakasupüüdmatuse ja õilsuse teema on triloogia selles osas esitatud
veelgi enam süvendatult. Kuigi nad kõik on sündmuste aktiivsed tegelased, seisavad nad
sisemiselt kuidagi ülalpool sündmusi, ja missugused oleksidki nende isiklikud huvid,
siiski tegutsevad nad alati mingi «üldinimliku» eetika alusel. Nii taganeb d'Artagnanis
annaabi.ee 
