Referaat: Napoleon Bonaparte
reisikirjelduste vastu. Ta luges ka filosoofe. Just sel ajal tutvus ta 18. saj. Valgustusajastu
kirjanduse klassikutega- Voltaire'i, Rosseau'd, Alembert'i,Mably ja Rayanaliga.
Ta luges nii ilukirjanduslikku proosat ka värsse; oli haaratud ,,Noore Wertheri
kannatustest'' ja mõnedest teistest Goethe teostest. Sealt edasi liikus ta aga kiiresti üle
matemaatiliste traktaatide, sõja- ja eriti kahurväelaste teoste juurde.
1786. aasta septembris palus ta endale pikaajalist puhkustja sõitis Ajacciosse,
kodumaale, et korrastada perekonna majanduslikke asju. Surres oli isa neile pärandanud
väikese mõisa ja küllaltki segiaetud asjaajamise. Napoleon asus neid energiliselt
korrastama ning selle tulemusena paranes perekonna materiaalne olukord. Tal õnnestus
oma puhkust pikendada kuni 1788. aasta keskpaigani, ehkki nähtavasti ilma palgata. Kuid
tema töö tulemused majapidamise ja mõisa korraldamisel olid kuludest suuremad.