Minu LÜG mälestusraamat
klassikaaslastega, kellega oli iga koolipäev uus seiklus. Seikluseks võis olla
ka jälle mõni erimeelsus või heatahtlik nöökamine, aga tegelikult see kõik
oli väga vahva ja need mälestused jäävad alatiseks meelde.
Olles ise nüüdseks pedagoog, mõistan ja oskan analüüsida oma kooliaja
õpetajaid. Mõne õpetaja õppemeetodeid ja õpetamisstiili olen võtnud
endale eeskujuks oma igapäevatöös. Ma mõistan õpetajate väsimust,
kurnatust ja puhkusevajadust enne vaheaegasid.. ma mõistan, mis tähendab
,,palun tule vasta nüüd see töö järgi, et saaksin sulle hinde välja panna"
jne.. Mõistan, mis tähendab olla õpetaja ja selle tööga kaasneb.
Aitäh klassikaaslased, õpetajad, kogu LÜG-i kollektiiv, et suutsime luua
selle ühe aastaga juba nii palju mälestusi ja toredaid hetki! Kindlasti on
selle nelja aastaga palju edasi arenenud ja areneb veel, kuid on miski..
miski, mis mõjutab kogu seda protsessi.