Minu karjäär lapsepõlvest tänapäevani
kuid seda on just kõige enam arstiks õppides vaja.
Keskooli ajal ei teadnud ma üldse kelleks edasi õppida või mida ma tegelikult teha
sooviksin. Samas kui osad klassiõed juba lobisesid kuhu nad edasi lähevad ning
millised nende unistused on. Tegelikult tundsin ennast nagu tesest maailmast, kellel
puuduvad igasugused ambitsioonid. Kord pakkus mulle ema, kes töötas lasteaias
kokana, et ma võiksin minna suvevaheajal lasteaia õpetaja abiks niiöelda
puhkuseasendajaks. See oli minu jaoks uus ja tegelikult väga huvitav kogemus
eelkõige kuna mulle meeldivad väikesed lapsed. Pealegi sain seal lastega koheselt
sõbraks ja kui hommikul tööle minnes lapsed rõõmsalt hõiskasid ,,Tere kasvataja
Mari", see tegi südame väga soojaks. Nii ma siis vahepeal mõtlesin, et oleks tore olla
lasteaia õpetaja. Minu isa on jällegi ametilt metsnik ja kuna ma alles kompasin olin
oma eriala otsingutel, siis tema soovitas mulle peale kooli minna Luua metsandukooli,
annaabi.ee 
