Eesti kirjanduse ajalugu II
pomm, mis ei plahvatanud. 43ndasse aastasse jääb ka episood, millest ta rääkida ei taha ta
astub vabatahtlikuna Saksa sõjaväkke, kuid tundub, et ta selles sammus ka pettub. Ta põgeneb
algselt Soome, kus ta töötab mõnda aega Eesti büroos asjaajajana. Kui asjad edasi arenevad,
siis ta lahkub Soomest Rootsi. Pikemalt jääb pidama Stockholmi, kus ta töötab kindlustus- ja
haigekassaametnikuna. Ei abiellu kunagi ja elab üksi. Ta kirjutab põhiliselt oma suvistel
puhkuseaegadel ta reisib küllalt palju. Eriti südamelähedaseks saab talle Rodose saar
Kreekas (Vahemeremaad). On suisa mõtteid, et Ristikivi hakkab esindama vahemerelikku
vaimulaadi Eesti kirjanduses. On püütud rõhutada, et ta on kuidagi üksik ja omaette.
Ristikiv sureb Rootsis 1977ndal aastal ja täpselt surmakuupäeva keegi ei tea. Ta sureb üksi
oma korteris ja mõnda aega hiljem sealt ka leitakse. Ta on teinud selleks ajaks ka testamendi,