Kord Eestis pärast muistset vabadusvõitlust
Vili,küttepuud,vaha jne. Mida aadlikel vaja oli. Vakus-maksude kokkukogumine.
Vakuse kohus.Kirikule maksti kümnist.
Eestlased olid ristiusustatud, aga talupojad ei saanud sellest aru, kuna see oli ladinakeelne.
Seega ristiusk võrdus maksudega. Säilisid täiesti kõik vanad, muinasaegsed kombed ja
uskumused. Käidi pühades hiiepaikades, austati Ukut ja Taarat jne.Kirikus küll käidi, aga
missad olid pikad ja jutlused ladinakeelsed. Nende jaoks oli missa nagu puhkusaeg, kus sai
silma looja lasta. See oli suureks probleemiks vallutajate jaoks. Selleks hakati maha raiuma
pühasid hiiekohti ja maeti kinni ohvriallikad. Prooviti ka surmanuhtlust ja avalikku peksu
vms.Ristiusu tähtpäevi hakati ühendama eestlaste tähtpäevadega.Hiiede asemele asutati kirik.
Sahaloo kirik on üheks näidiseks. Erilist kasu sellest aga ei olnud, kuna muinasaegsed
kombed säilisid kuni 16 sajandini. 16 saj on kroonikad, kus nim eestlasi veel äsjaristitud
rahvaks.