Puhkpillid
1835. aastal ehitasid Berliini pillimeistrid W.
Weiprecht ja J. G. Moritz esimese basstuuba, millest kujunes
peagi see instrument, mis oma uhke ja võimsa kõlaga kaasajalgi
muusikasõpra köidab.
Tuuba pillitoru on väga suur ja jäme. Sirgena oleks tuuba umbes
16 -17 meetrit pikk. Tuuba kõlalehtrisse mahuks aga kenasti
võrkpall. Tuubal on huulik ja kolm või neli ventiili.
8
HUULIKUD
HUULIK
Selleks, et puhkpillitorus olev õhusammas hakkaks korrapäraselt
võnkuma ega löriseks niisama, on puhkpillidel huulik või
lesthuulik (muusikute kõnepruugis "trost" ).
Huulik on vaskpuhkpillidel. Suurtel pillidel, nagu tuuba või
tromboon, on ta suurem, väiksematel pillidel, nagu trompet või
metsasarv, väiksem. Huulik on nagu väike metallist karikas, mille
põhjas on auk. See auk ulatub väikese toru kaudu suurde
pillitorusse. Pillimees seab oma huuled huulikusse ja paneb need
ise õhku puhudes võnkuma