Richard Wagner
aastal Weimaris
F. Liszti lavastusena. Sellest ooperist pärineb ka kuulus “Pulmamarss”. Wagneri ühe
populaarsema ooperi aluseks on legend Püha Graali rüütelkonna kuninga (Parsifali) pojast
Lohengrinist, kes ilmub luigepaadis kohale siis, kui keegi ülekohtuselt kannatab ja tema abi
vajab.
“Lohengrin” algab hingematvalt kauni avamänguga, kus on ka wagnerlikult esindatud kõik
ooperi tähtsamad teemad.
Orkestratsiooni seisukohalt vaadates on kogu ooper täidetud rohkete puhkpillisoolode ning
-ansamblitega. Vaskede roll on väga domineeriv nagu Wagneri puhul ikka. Eriti on seda tunda
massistseenides ning kuningas Heinrichi ilmumisel. Kuigi vaskpillide rõhk on suur, ei ole see
iialgi robustne, alati suursugune, mahe ning vahetevahel ka pehme ning õrn. Puupuhkpillidel
kujutatakse näiteks Elsa vooruslikkust, puhtust ning ilu. Keelpille kasutab Wagner enamasti
stseenide loomises. Kogu stseeni õhkkond ning selle muutuvus tuleb peamiselt keelpillidest,
annaabi.ee 
