Esimene Üldlaulupidu
moodustati meeskoor, kes õppis lühikese ajaga peokava selgeks.
Äksi kihelkonnas töötas üliagaralt valla koolmeister P.Bugmann, kes asutas pasuna- ja
segakoori, ning hiljem meeskoori. Ka Kärkna koor võttis osa laulupeost Bugmanni juhtimisel.
Üheks kindlaks tugisambaks oli Väägvere pasunakoor D.O.Virkhausi juhtimisel. See koor oli
juba 30 aastat tegutsenud ja püsis eestis juhtival kohal. Väägvere pasunakoor koosnes 22
liikmest ning oli laulupeol silmapaistvaim puhkpillikoor.
1868 aastal asutas P.Abel Kanepi meeskoori, laulupeo kava õppimiseks jäi ainult 2 kuud,
seetõttu tehti tööd eriti hoolega. Hiljem tõusis Kanepi meeskoor üheks paremaks eesti kooriks,
kes tegi laialdasi kontsertreise isegi Peterburgi ja Soome.
Erakordse hooga arenes orkestrimuusika Rõuge kihelkonnas, kus tegeles õpetajana J.Häusler,
kes organiseeris kohapeal meeskoori ja asutas ka pasunakoori. Laulupeol esines Rõuge