Kirikumuusika, kristlik muusika, vaimulik muusika
liturgia kujunemise lugu."
Kui aga minna liturgiast kaugemale, võiks suhtuda kirikumuusikasse kui ühte kristliku
muusika alajaotusse. Saab ju kristlikku muusikat esitada kasvõi suupilli saatel, näiteks
mõttekaaslastega matkal olles ja õhtul lõkke ääres, muusikategemise koht pole nii määrav
kui paljudel puhkudel kirikumuusika puhul (kuigi alati ei pea ka kirikumuusika ainult
pühakoja seinte vahel kõlama, võtame kasvõi meie surnuaiapühad, kus väike
puhkpilliansambel või elektriklaver peaaegu alati kohal on).
Olukorra muudab veelgi keerulisemaks asjaolu, et nii kristlik kui ka kirikumuusika, kui
neid käsitleda kunstmuusikana, võivad oma religioosse olemuse hoopis tagaplaanile jätta.
Kirikumuusikana loodud Bachi koraaliprelüüd on sama teos nii jumalateenistuse osana kui
ka ilmalikus muusikaelus kontserdisaalis. Kirikus on prelüüd osasaamiseks vaimulikust
,,ühes hingamisest", kontserdil modifitseerub ta samuti ,,ühisväärtuseks", seekord on
annaabi.ee 
