10. kl Õpimapp
Muusikut peeti jumaliku andega
prohvetiks, samas kujutavasse kunsti suhtuti kui käsitöösse.
Arhailisel ja klassikalisel perioodil polnud muusikal iseseisvat tähendust, ta oli kultuslike
kombetalitluste, pidustuste, protsessioonide ja olümpiamängude lahutamatu osa. Pillisaatega
muusikas eristati kahte alaliiki:
· Auloodia- soololaul aulose(puhkpill) saatel, mida orgialikult meelelise karakteri tõttu
kanti ette kevadistel Dionysose pidustustel. Puhkpiilidest tunti ka paaniflööti,
põikflööti ja metalltrompetit.
· Kitaroodia- hingestatud soololaulud kitara(keelpill) saatel.
Hellenismi ja Rooma ülemvõimu ajajärgul muutus muusika võimu ning ainelist rikkust
omavate inimeste elustiili kaunistavaks osaks. Sellest perioodist on pärit vanimad säilinud
tähtsüsteemis muusika üleskirjutused. Kreeklaste helisüsteem koosnes 7- astmelistest
laadidest, millest enim kasutati järgmisi:
annaabi.ee 
