Goethe "Fausti" analüüs
siin esmalt põrmuks lühu ja siis las teine ärgata... kui oma tee siin ära olen käinud, siis
tulgu kõik, mis peakski tulema." Faust küll ei usu, et kurat midagi talle pakkuda suudaks
ega tema probleeme lahendada suudaks, aga kuna ta on oma senisest elust niivõrd tüdinud,
siis nõustub ta siiski. Enne kokkuleppe sõlmimist lisab ta tingimuse, et kurat on võitnud
juhul, kui Faust ütleb: ,,Oh, viibi veel, nii ilus sa!". Faust ütleb: ,,Kui rahulduses heidan
puhkevoodi, siis olgu lõpp mu teel. Kui saad mu silmi katta kaega, et mõnuga mind
maitsvat näed, mis elu pakub täie väega, siis võitnud on su võluväed, kas veame kihla?"
Ta ei kahtle lepingu sõlmimises, sest ihkab väga midagi värsket kogeda. Ta tahab jõuda
teadmisteni füüsilise kogemuse, emotsioonide kaudu. Faust ütleb kuradile: ,,Ma ihkan
meeltemöllu, värsket raevu, valusat naudingut ja armuvaevu. Mu rind, mis püüdis