KASVATUSE KLASSIKA
Miks?
Tulemuste järgi saadud hinded ei kajasta nii mõnigi kord nähtud vaeva ja tehtud pingutusi.
Koolitöös on üsnagi tavaline, et ühesuguse hinde võivad saada nii see õpilane, kes tõsiselt
pingutas ja vaeva nägi, kui ka see, kes üldse ei vaevunud õppima. Oma osa on küll ka
mitmesugustel juhuslikel asjaoludel (spikerdamine, etteütlemine jms), ent olulisem on siiski
õpilaste erinev võimekus, loomulik andekus. Just sellepärast puhkevadki ikka ja jälle
diskussioonid hindamise üle, kusjuures üsnagi tihti väidetakse: hinne peaks olema kas kiitus
või laitus töö eest, mitte pelgalt resultaatide eest. Peetakse õigeks, et ühel õpilasel võib isegi
väikene edu olla hinnatud kõrgemalt, et esile kutsuda soovi paremini õppida. Õpetajapoolset
ergutavat hinnangut vajavad eelkõige need, kes saavad keskpäraseid või madalaid hindeid,
mis ei peegelda nende suhtelist edasiliikumist või nähtud pingutusi ja vaeva. On selge, et