Haljasalade kasvupinnased ja multsid
rajamiseks. Sellisteks reljeefielementideks on näiteks teetammid ja –mulded, müratõkkevallid jms.
Nõuded modelleerimispinnase füüsikaliste, keemiliste ega bioloogiliste omaduste suhtes ei ole kuigi
kõrged. Samuti ei eeldata neilt pinnastelt omaduste stabiilsust. Sageli valmistatakse
modelleerimispinnas kasutuskohal saadaolevatest materjalidest, aga ka nn sekundaarkasutuses
olevatest materjalidest. Modelleerimispinnasest erineb liiklusringide, puhketaskute ning teehaljastuse
rajamiseks kasutatav kasvupinnas, mille kvaliteet on märksa kõrgem ning lähtub neil objektidel
kasvatatava taimestiku kasvukohanõuetest.
6.2 Kasvupinnaste paksus olenevalt neil kasvatatavast taimestikust
Pindadel, mille kvaliteedinõudeks on, et need peavad olema väga tasased, tuleb jälgida, et ka
kasvupinnase aluspind oleks hästi tasandatud. Kasvupinnast on ühtlase kihina hõlpsam laotada, kui