(kartulivähk). Õietolmul (Rhizopogon pollinis-pini), vetikail. 26/10/09 Seeneriik kitsalt. Hmk Ikkesseened. Maailmas u 1000, Eestis 50 liiki. Iseloomulik on hulgatuumne seeneniit, pikk, rakkudeks jagunemata. Sugutu paljunemine toimub rakusisesetekkega eostega, lülieoseid on harva. Erinevalt eelnevatest seenerühmadest, neil ei ole viburiga eoseid, seega esimesed tõelised maismaa organismid. Suguline protsess: hulgatuumsed sugurakud ühinevad, areneb puhkeos (seigeos), millest idanemisel areneb eosla haploitsete eostega. Diploidne on ainult puhkeos. Kuigi seeneniit on rakkudeks jagunemata, esineb rakuvaheseini kahel juhul: sporangiumi kandja on seinaga eraldatud ja sugurakk on seinaga. Kaks klassi: Klass Ikkesseened (nutthallikulaadsed, putukhallikulaadsed (eos, mis langedes mitte putukale ajab välja väkese eoskandja, kus on sekundaarne eos ja nii kuni vajadusel 3 korda),
8) Nuuterseened Riik: Limaseened u 29 liiki, rakusisesed parasiidid zoosporangiumid (sek. zoospoorid). Meioosi järel püsieosed. Sekundaarsed zoospoorid ühinevad. 9) Hõimkond: Munasseened Riik: esiviburlased seotud veekeskkonnaga, u700 liiki Hulgatuumsest vaheseinteta seeneniidist koosnev keha. Iga raku tuum on diploidne. Sugutu paljunemine: raku sisesese tekkega zoospooridega. Lülieoseid harva Suguline protsess: hüüfide tippudel arenevate sugurakkude ühinemisel moodustub puhkeos--> idanemisel tekib zoosporangium. Selts: Vesihallikulaadsed Esindajad: Vähikatk, sääsevesihallik. Selts: Ebajahukastelaadsed Esindajad: Ebajahukasted, Kartulilehemädanik. VETIKAD: Tekkinud ja elanud vees peaaegu muutumatutena terveid aegkondi. Üherakulised koloniaalsed on lähedased algloomadele. Fülogeneesi käigus arenenud paljurakulisteks meetritepikkusteks keerulisteks eristunud kudedega organismideks. Põlvnemine viburloomadest
annaabi.ee 
