oli bassein vihmavee kogumiseks. Aatriumi poole avanesid ka ruumide uksed-aknad. Seinad kaeti maalidega. Roomlastele oli omane optiliste efektide ja silmapetete loomine, näiteks võis söögiruumi põrand olla kaetud mosaiigiga, millel kujutati toidujäänuseid, mis oleksid nagu sööjatelt pudenenud või koertele visatud. Osa ruume võid olla ka maja taga asuva suletud sammasõue, nn. peristüüli poole. Seal oli mugavaid puhkenurki, skulptuure, ilutaimi ja purskkaev. Linnades oli nimelt veevärk, mille tegid võimalikuks veejuhtmed, samuti oli nendes majades olemas lihtne kanalisatsioon. 8. Koguti ka tahvelmaale. Neid on palju säilinud Rooma riigi koosseisu kuulunud egiptusest
Et oma rahututele alamatele meeldida, püüdsid keisrid üksteise võdu terme ehitada. Termide sisekujunduseks ja viimistlemiseks kasutati kõige kallimaid materjale. (raudteejaamad, 18.saj mõisakompleksid). 6. VILLAD- Elamu ehitus: väga lihtne, elu avanes õue, ruumid jäävad vastu välisseina, keskel aiake ja bassein. Lahtise laeavaga (compluvium) aatrium, põrandas bassein (impluvium) vihmavee kogumiseks. Seinad kaeti maalidega. Maja taga asus sammasõu, kus võis olla mugavaid puhkenurki, skulptuure, ilutaimi, purskaev ja aed. Aias juurviljad, bassein, põõsad, palmid. Lükanduksed. Tetrastüül aatrium, seda toetas 4 sammast. Tablinium- söögisaal. Exedra, triklinium- söögisaal 3 istmega. Roomas oli nii valitsejate paleesid kui mitmekorruselisi üürikorteritega maju vaesemale rahvale. Roomlaste elumaja matkis esialgu etruskide elumaja. Maja oli küllaltki väike ja seda kutsuti villaks. Oli kaks suurt tuba: aatrium ja tablinum. Tablinum oli ainult magamiseks