* Ligi 40% linna üldpindalast on kaetud metsaparkide ja looduskaitsealadega. * Elvas kasvavatest puudest moodustavad 90% männid. * Elva linna territooriumist on 33,6 ha veekogude all. * Suurimad järved: Verevi järv, 12,6 ha (pikkus 950 m ja laius 320 m) ja Arbi järv, 5,5 ha (pikkus 370 m ja laius 240 m). * Linna piiril kaguosas asub Pulga oja paisjärv (~2 ha). Elva vahetus läheduses asuvad veel Linajärv, Jaani järv ja Vaikne järv. * Elva linna järved omavad tervise, spordi ja puhkemajanduslikku tähtsust. Elva linna tunnusmuusika on fraas tuntud laulust "Kuldrannake", mille kirjutas helilooja Aleksander Lätte Elva mailt pärit poeedi Ado Reinvaldi sõnadele. Muusika on 1996 a. spetsiaalselt Elva kellamängu jaoks arranzeerinud Sven Grünberg. Tunnusmuusika kõlab Elva Linnavalitsuse hoone kellatornist keskpäeval ja südaööl.
Väikese kalamajandusliku väärtusega 3. Kõrg-Eesti eutroofsete järvede valdkond järved paiknevad kultuurimaastikus. Üsna suure läbivooluga. Hea kala- ja vähimajanduslike eeldustega ja sobivad sageli ka puhkamiseks 4. Pandivere lubjatoiteliste järvede valdkond pinnakate on karbonaatne, aluspõhi tugevasti karstunud. Osa järvi ajutise iseloomuga (täituvad veega vaid kevadisel suurvee perioodil). Erilist kala- ja puhkemajanduslikku tähtsust valdkonna järvedel ei ole 5. Vahe-Eesti düstroofsete järvede valdkond omanäolised ökosüsteemid 6. Madal-Eesti düsetroofsete järvede valdkond pinnakate on õhuke, järved asuvad sageli karbonaatsel aluspõhjal. Lubiainete ja humiinainete kuhjumine. Väikese puhke-ja kalamajandusliku väärtusega, sobivad veelinnukasvatuseks 7. Lääne-Eesti halotroofsete järvede valdkond pidevalt tekib uusi ja kaob vanu järvi Eesti jõed
annaabi.ee 
