Verevi Järv
Seydlitz püstitada
XIX sajandi lõpus üksteist suvilat.
1. juunil 1923 kinnitati Elvale alevi õigused. Alevivalitsus asus energiliselt korraldama
alevi elu ja planeerimist, hoogustus ehitustegevus ja kodukaunistamine. Elva köitis suvitajaid
järjest rohkem, eriti tartlasi. 1927. a alustas sõite Tartu-Elva vahel mootorvagun. Kaks aastat
hiljem valmis Verevi järvele suurepärane ujula ja rannahoone. Juba 1934. aastal tunnistati
Elva ja Nuti (praegune Peedu linnaosa) puhkeasulaks. 1937. a registreeriti suvitajaid
kaheteistkümnest välisriigist, lisaks rohkelt supelsaksu omalt maalt.[1]
( Verevi järv 1958)
2.1Muistend
Muistendi järgi on Verevi järv saanud oma nime sellest, et ta on tulnud karistama Uku
ohvripaiga rüüstajaid, kelle veri on värvinud järve vee verevaks ehk punaseks.
2.2Supluskoha asukoht
(Järve 1, Elva linn, 61504,Tartumaa)
3. Elustik
Verevi järv kuulub kihistunud kalgiveeliste rohketoiteliste järvede hulka
annaabi.ee 
