marjade liigne söömine võib elutsevad tavaliselt Viru raba esile kutsuda joobe tunde. soostuvatel raiesmikel. Veel võib Viru rabas kohata ka Kas teadsid, et Viru rabas Talvel võib märgata põtra, kes kaljukotkaid. võivad jahti pidamas käia karu jätab endast lumme sügavaid ja hunt, vahel ka ilves. puhkeasemeid. Tihemini on näha rebast. Sügiseti võib Viru rabas kohata Kährikut võib Viru rabas tuhkhalli sulestikuga sookurgi, kohata, kui ta tuleb marju, hiiri kelle jaoks on laukarabad ja linnupesi otsima. Metssiga sügisrände ajal ohututeks kohtab seljandikel poegimise ööbimispaikadeks. Linnule on ajal. iseloomulikeks tunnusteks Viru raba tornivaade
suurem kui vasikail ja põdralehmadel. Metsas leiab põtrade tegutsemisest toitumisest sarvedega nühitud või süües kooritud, samuti kärbitud võrsetega ja murtud okas- ja lehtpuid. Okaspuid tarvitab põder toiduks sügisest kevadeni, lehtpuid aastaringi. Peale selle sööb ta suvel ka rohttaimi. 3.5.2 Sood Lageraba pakub vähe toitu ja varjet. Servaaladel ja seljandikel kasvab siiski noort mändi, kaske ja pajusid. Siin talvituvad põdrad jätavad endist lumme sügavaid puhkeasemeid ja palju pabulahunnikuid. Viimaste järgi on võimalik kevadel leida, kus põdrad talvel paigal olid. Metssigagi otsib kevadepoole poegima asudes soode vahelistel seljandikel varju, jättes siia okste ja kuluga vooderdatud pesi. Saagijahil liiguvad piki seljandikke hunt ja karu, vahel ka ilves. Liivasesse künkanõlva kraabivad urge rebane ja kährik. Kõrgemail kraavipervedel kulgevad metssea- ja põdrarajad on siin paremini näha kui metsas. Samas, porisel kraavipervel, võib kohata
annaabi.ee 
