Pirita kloostri minevik ja tänapäev
ehitama ja Jumala abiga Vadstenasse rajama.'' Ent Birgitta ei olnud asjade käiguga rahul, kuna
kuningal ja kuningannal oli kavas püstitada tulevane kloostrikirik eelkõige mälestusmärgiks
iseendale. See aga käis risti vastu Birgitta kavatsustele, kelle sooviks oli näha kirikut, mis
olnuks ''lihtsa välimusega, tagasihoidlik ja vastupidav.'' (Jörälv, 2003: 28- 29).
Kokkuvõtteks läksid Birgitta, kuningas ja kuninganna tülli ja kuningas ja kuninganna ei
leidnudki oma viimast puhkeapika Vadstenas. Kõik muu vara Vadstenasse ei jõudnud, kuid
kuningakoja annetamine tulevasele kloostrile jäi kehtima ja nii on seda 1346. aastast pärinevat
testamenti hakatud pidama kloostri asutamisdokumendiks. Kuid möödus veel mitmeid aastaid
enne kui kirikut ehitama hakati. ( Jörälv, 2003: 34).
1370 aasta 5. augustil saigi Birgitta loa asutada Vadstenasse klooster. Enamasti lähtusid
kloostrite asjutajad augustiinlaste ordu reeglitest, kuna nende sõnastus oli üldiselt kõige