Mõni inimene mõtleb äkki peale gümnaasiumi tööle minna, sest kes ei tahaks palju raha teenida. Kellel juba raha maitse suus ei taha enam kunagi õppimise juurde naasta, mis ei too raha sisse. Kes on juba rahaga elamisega ära harjunud see ei oskagi enam ilma olla. On ka võimalus välismaale tööle minna, kus on veelgi suuremad palgad ja see võibki olla mõnele inimesele uue elu algus. Vahest otsustatakse võtta peale gümnaasiumi enne ülikooli minekut üks puhkeaasta, et vaadata maailmas ringi ja nii teada saada, mida tema hing tegelikult teha ihaldab. Käies maailmas ringi ja nähes teisi kultuure võib paljudel maailmast hoopis teine pilt ette tulla ja inimene võib endale hoopis uued väljakutsed saada. Ei pruugitagi üldse tagasi kodumaale naasta ja nende elu ongi nüüd kuskil välisriigis elades ja töötades või hoopis õppides. Vahel tulevad ka lõpetajad peale ülikooli lõpetamist kodumaale tagasi, aga see on väga harv juhus.
Inimese mõtlemise juurde kuulub arusaam, et looduse ja loomade kohtlemist reguleerivad ainult inimeste omavahelised suhted. Loodus on vaid vahend inimese vajaduste võimalikult paremaks rahuldamiseks. Kõige aluseks on inimese suhtumine teise inimesse ja religioosse taustaga kaitsetraditsioon. Peremehe eetika John Passmore (Austraalia filosoof) väitis, et : inimene vastutab lisaks teistele inimestele ka looduse eest. Puhkeaasta ja -päeva piibellik tähendus sisaldab hoolitsust looduse viljakuse ja kogu looduse eest. Inimest nähti looduse hoidjana- peremehena, kes püüdleb selle poole, et parandada toorest, tahumatut ja ebatäiuslikku loodust Jumala ülistamiseks. Professor Robin Attfield (Walesi Cardiffi ülikoolist) tõlgendas teatud piibli osi nii: nagu oleks Jumala silmis kõigil maailma loodutel väärtus omaette. Kosmoselaevaökonoomia ja- eetika
annaabi.ee 
