"puhhkemine" - 1 õppematerjal

Eestlaste muistne vabadusvõitlus

ähvardustega. Viletsast seisundist, millesse rahvas oli langenud, hakati väljapääsu otsima. Ainukeseks väljapääsuteeks osutus mäss, mis puhkes 1343.a. Eestlased palusid abi rootslastelt ja Pihkva venelastelt. Nad kavatsesid kogu maa rõhujatest vabastada ja Rootsi ülemvalitsuse alla anda, sest Rootsis valitsesid vabamad olud. Mäss pidi algama 1. mail, kuid algas millegi pärast 8 päeva varem, s. o. jüripäeva ööl, 23. aprillil. Mässu varajane puhhkemine ajas nähtavasti mässuplaanid segi ja tõi kaotuse. Liikumine algas Harjumaal, millele järgnesid Viru- ja Läänemaa. Kõrge mäekünka otsa tehti tuli, mis kuulutas kõigile, et mäss on alanud. Eestlaste vabadusvõitlejate salgad tungisid nüüd mõisatesse, et oma põliseid vaenlasi ja rõhujaid hävitada. Kogu maa käidi risti-rästi läbi ning surmati sakslased ja muud rõhujad, kes kätte saadi. Padise klooster võeti ära, pisteti põlema ja mungad hukati. Nii oli maa jälle