Vladimir Majakovski
ebainimlikkuse hukkamõist (luuletuses Pariisist ja Ameerikast"). Tema satiir paljastab
väikekodanluse sotsialismivastast olemust ja bürokraatiat (komöödiad ,,Lutikas", 1928;
,,Saun", 1929).
Peale Majakovski surma tegi luuletaja näiline kuulsus Stalini ja tema lähikondlased
ettevaatlikuks ligi iieks aastaks, kuid alates 1935. aastast asuti uue hooga müüti looma
seekord Majakovskist endast. Ta ,,puhatsati" kõigest liigsest: tema eluloost kadus sootuks
suhe L Brikiga, isegi piltidele, millel nad koos olid, jäi alles vaid Majakovski üksi.
Luuletustest rebiti välja värsikatkeid, mis muudeti plakatite hüüdlauseteks, kus nad mõjusid
erakordselt sõjaka ja jõhkrana. Võis ju tunduda, et tema värsid elavad edasi, kuid tegelikult
polnud sellel kõigel enam Majakovskiga mingit seost.
Aatakümnete jooksul kujunenud ettekujutus Majakovskist kui sotsialismi laulikust on visa
kaduma