Eesti lähiajalugu
Juba sellest ajast peale oli
riigivõimu üheks esmaseks sooviks omada väga selget infot selle kohta, kuidas inimesed liiguvad. Seda ju
täitis ju ka see väga range sissekirjutise nõue kuni nõukogude perioodi lõpuni välja. See elanikkonna
passporteerimine Eestis viidi läbi al 44. aasta lõpust, selle töö käigus ka üsna oluliselt täienes see
poliitvärvingute kartoteek. Selle töö käigus hakati otseselt ka inimesi represseerima. Tallinnas viidi läbi ka
väiksemaid puhastusoperatsioone just 44. aasta oktoobrist. Samuti ka 45. aastal. Nende
puhastusoperatsioonidega asi ei piirdunud, vaid hakkasid toimima ka teistsugused repressiivsed meetmed -
arreteerimised, nendele lisandusid ka küüditamised ja ka muud represseerimise vormid. Oluline ka
massilised arreteerimised, mis sõjajärgsel perioodil on üsna mastaapsed. Arreteerimine kõige mastaapsem
44. ja 45. aastal. Ulatuslik represseerimine Eestis Otto Tiefi valitsuse katse. Tulemuseks see, et kõik Eesti