X sajandil laiendasid tolteegid oma võimualasid. Sestsaadik elasid maiad endast võimsamate rahvaste varjus. Püramiidid ja templid muutusid varemeteks. Ent mälestus maiade kultuurist säilis tänu sellele, et talupojad hoidsid alati nende traditsioone. Tikal, linn keset metsa EKSKURSIOON. Keset Tikalit asunud püramiid oli 70 m kõrge ja seega maia püramiididest kõrgeim. Selle tipus asus väike pühamu, kus preestrid enne tseremooniaid paastusid ja puhastusid. Templi ümber seisid templid ja paleed ; ka oli seal palliplats ja terrassidest ümbritsetud avar väljak. Siia sinna paigutatud altarite ja hauakivide vahel sooritasid preestrid oma kombetalitust. USULINE KESKUS. Ainult preestrid ja ülikud elasid alaliselt linna südames. Lihtsamad inimesed elasid sealsamas lähedal väikestes hurtsikutes. Nad käisid perekonniti kesklinnas suurtel usutalitustel. Neil puhkudel ehtis kuningas ennast kalliskividega ja preestrid kandsid
peab läbi viima. Hiljem muidugi areneb ja muutub. Sageli asusid kristlikud hooned linna ääres, mistõttu vesi oli lihtsamini kättesaadav, sageli oli ka kaev olemas Ristimiseks valmistumine võttis aega ca 2-3 aastat. Katehumeenid – ristitavad. Nad pidid nende mõne aasta jooksul süvendama enda teadmisi kristlusest, saama juhendatud. Ristimistalitlus viidi välja laupäevaöösel vastu ülestõusmispühade pühapäeva. Tavaliselt katehumeenid siis puhastusid, hoidusid seksist ja külastasid regulaarselt sõnajumalateenistusi, s.t armulauast osa ei saanud. Lisaks veega ristimisele toimetati muude toimungutega samuti. Aeti välja deemoneid, lausuti sõnu jms. See kõik toimus eraldi ruumis, kus esmalt tunnistati usku, eemaldati riided ning astuti vette. Veest tulles salviti oliivõliga ning riietati valgesse. Seejärel liiguti koosolekuruumi, kus lubati katehumeenidel esimest korda osa võtta armulauast. Eeldati, et
annaabi.ee 
