Inimese kuulmise ja heli akustiliste omaduste mõju heliteose kompositsioonis Johann Sebastian Bachi teoste Prelüüd ja fuuga C-duur ja c-moll näitel
kategooriaga. Põhiliselt määrab helikõrguse ära sagedus: mida kõrgem sagedus,
seda kõrgem heli. Nagu öeldud, võib terava kuulmisega inimene kõrvaga tajuda
helisid sagedusvahemikus 20 kuni 20 000 Hz. See vahemik on sõltuv inimese
vanusest ning muutub aastatega kitsamaks. Muusikalised heliread kasutavad vaid
üht osa kuuldavast sagedusvahemikust, mis ligikaudu piirneb 30 ja 4000 hertsiga.
b.) Helikõrgus ja helitugevus
Eriti puhastoonide puhul ei sõltu helikõrgus ainuüksi sagedusest. Oluline on ka
helitugevus. Helitugevuse mõju –kõrgusele on eri sageduste puhul erinev.
Valjemate helide puhul madalate helide kõrgus kahaneb ning kõrgemate helide
kõrgus kasvab. Lähemal vaatlusel osutub see järeldus petlikuks. Madala
sagedusega heli sagedust tuleb tõsta, selleks et tema valjemaks muutudes
helikõrgus püsiks sama. Kõrge sagedusega helide puhul on vastupidi. Nõnda siis