1. Sagedus täisvõngete arv mingis ajaühikus, tähis f, valem: f=n(arv)/t(aeg), ühikuks (Hz). 2. Periood ühe täisvõnke sooritamise kestus, tähis T, valem: T=1s/f. 3. Amplituud suurim kaugus tasakaaluasendist. 35. Kuidas võib võnkumisi liigitada (liht- ja liitvõnkumised)? · Liitheli koosneb erineva sagedusega liitvõnkumistest, mis üksteist võimendavad ja summutavad. · Lihtheli ehk lihtvõnkumine ehk puhastoon koosneb ühest harmoonilisest võnkumisest. 36. Mis on põhitoon ja ülemtoonid ning resonandid ehk formandid? · Põhisagedus=põhitoon: kõige madalama sagedusega võnkumine. · Ülemtoonid ehk harmoonikud: põhisageduse täisarvulised kordsed: 100 Hz põhisageduse esimeseks kaheks kordseks võiksid olla: 200 Hz, 300 Hz. · Formandid ehk resonandid(F1, F2, F3) - kõnetrakti resonantsiõõntes häälikuspektri võimendunud sagedusribad. 37
mehhaanilisi võnkumisi, mille sagedus asub vahemikus 16 Hz 20 000 Hz. Alla 16 Hz infraheli, üle 20 000 Hz ultraheli. · Akustiline õõnsus. o Akustiline õõnsus on õõnsus, mis resonantsi- ja kajaefektidega mõjustab heli levimist. Täidetud gaasiga (enamasti õhk), millel on omavõnkesagedus. · Toonid, mürad, löögid. o Toonid ehk muusikalised helid: liht- ehk puhastoon, liittoon. o Mürad helid, mille ajalist käiku ei saa esitada lihtsate harmoonikute kaudu. Korrapäratu heli tekitab tavaliselt ebameeldiva aistingu. o Löögid väga lühiajalised helid, tekitavad inimkõrvas ebameeldiva aistingu. · Doppleri efekt, kasutamine liiklusjärelvalves, keskkonnaseires, meditsiinis, astronoomias (punanihe, violettnihe). o Doppleri efekt seisneb heli kõrguse muutumises kui heliallika ja helilainete
annaabi.ee 
