Kuna reostus on peamiselt pindmistes kintides , randa kannavad tuul ja lained.Rannikul on tihti tööstused ja suured linnad kanalasitsiooni vesi. Omaette on nafta ja selle saadustega reostamine. Satub vette tankeri õnnetustel. Rasked ühendid langevad põhja. Hakkavad pikkamööda lagunema. Mõjutavad mere elustikku , hiljem inimest. Kergemad ühendid aurustuvad. Kokku kogumine on väga raske. Nafta reostuse tõttu kannatavad ka mere linnud. Reovee puhastamine. Puhastatakse reovee puhastites. Kasutatakse põhiliselt 1) mehaanilist puhastamist : setitamine ja filtreerimine. 2) bioloogiline puhastamine : Puhastamine toimub mikro organismide toimel. 3) Veekeemiline puhastaine : Kloor. Väikestes asulates kasutataksebiotiike ja pinnase filtrit. Merekonvensioonid e. Kokkulepped. 1970.a on mere kaitse üldleping. Eesmärk on merekeskonna reostamise vähendamine rannikult ja laevadelt. Läänemere kaitse. (1974) HELCOM. Tegeleb läänemere kaitsega.
Sama probleemiga seistakse silmitsi ka mujal maailmas. Järjest enam suureneb vajadus vähekulukate ning keskkonnasõbralike puhastusmeetodite järele. Fosfori eemaldamine reoveest on terav probleem kõikjal maailmas. Enamik reovee ja prügila nõrgvee puhasteid suudavad fosforist eemaldada ainult umbes kolmandiku. Fosforit on väga raske reoveest täielikult eemaldada biopuhastuse, st. mikroorganismide abil, seetõttu sadendatakse see enamasti välja keemiliselt. Suuremates puhastites lisatakse selleks reovette kalleid kemikaale, väikepuhastites ei ole neid aga mõtekas kasutada ei ökoloogilisest ega tehnilisest vaatevinklist. Tegu on väga kuluka ja energiamahuka protsessiga, mis nõuab peaaaegu igapäevaselt spetsiaalset tööjõudu ja kus tekkinud muda käitlemine on probleem omaette.
annaabi.ee 
