Eesti Vabariik aastatel 1918-1940
Ekspot
kuivas kokku ning toiduainete hinnad ka riigi sees langesid. Järk-järgult mõjutas majandus ka
teisi elualasid, seepärast hakkas valitsus korraldama hädaabitöid. Töötute arv oli juba enne
kriisi olnud suur, kui nüüd tõusis see 34 000-ni. Ka Inglise naela kursi langus riivas rängalt
Eesti panka ja rahandust. Pärast krooni devalveerimist 1933. aasta teisel poolel toimus
murrang kriisisituatsioonis.
Kriis mõjus üldkokkuvõttes riigile majanduse poole pealt puhastavana. Valitsus sekkus
majandusellu ja toetas kodumaise toorainete tootmist. Kui iseseisvuse algusaastatel
riigipoolne tööstuse arendamise kava puudus, siis pärast majanduskriisi edentati majandust
riikliku kava kohaselt. Töötute arv vähenes kiiresti ja tööstus tootis nüüd rohkem sise- kui
välisturu jaoks. Eesti eksportis peamiselt toidukaupu liha,peekonit ja muna aga ka
tekstiili,lina ja semmene väljavedu oli suur. Noorel riigil oli õnnestunud 20 aastaga üles