surma. Õhu saastumine Õhk võib saastuda, kui lasta sinna mürgiseid gaase. Heitgaasid segunevad veeringesse, mille seguks tuleb happevihm. Eestis paiskavad õhku kõige rohkem saasteained suured tööstusettevõtted, katlamajad, elektrijaamad ja sõidukid. Ida-Virumaal on happevihmade kahjustused Eestis kõige suuremad, suurte tehaste läheduses. Õhu saastatuse vähendamine Nõutakse korstnatele filtrite paigaldamist Uute autode tootmisel on hakatud nõudma neile heitgaaside puhastajate paigaldamist. Linnatänavaid tuleks pidevalt puhastada, sest autokummide kulumisest tekkiv tolm ärritavad silmi ja hingamisteid. Inimene põhjustab happesademeid Energia tootmisega kaasneb õhukeskkonna saastumine. Kütuste ja puidu põletamisel paiskub atmosfääri palju erinevaid gaase. Õhus olevas veeaurus lahustudes moodustavad need ühendid happeid. Kui veeaur muutub veepiiskadeks, sajavad need happesademetena maapinnale. See kahjustab taimestikku, veekogusid ja mulda ning ka kivist
Tööstusettevõtete korstnast satub keskkonda erinevaid kahjulikke ühendeid. Õhu saastamise vähenemiseks nõutakse korstnale filtrite paigalamise. Mida rohkem on autosi, seda rohkem õhk saastub. Sageli tekib autode heitegaaside ja veeauru segunemisel ning muundimisel suitsune ja mürgine udu ehk sudu, mis ärritab hingamisteid. Eestis see probleem veel suur eriti ei ole. Autode heitegaasides leidub 3000-4000 ainet, seetõttu nõuakse nüüd uute autode tootmisel heitgaaside puhastajate paigalamist. Silmi ja hingamisteid ärritab ka tolm mis tekib autokummide kulumisest, teede kattematerjalist. Seega tuleks linnatänavaid tihedamini puhastada. Viimaste aastatega on Eestis õhu puhtus paranenud. 5 Pildid Vingugaasi teke kütmisel Sudu pekingis Autode heitegaasid:
annaabi.ee 
