Zoosemiootika
rohkem hapnikku, mõnikord meriroosahven ka toidab oma meriroosi.
Puhastajakalad (huulkalad): kindlad paigad, kus nad paiknevad ja seal ümbruses
muud ökoloogilised suhted praktiliselt lakkavad olemast, keegi ei püüa kedagi ära
süüa, röövkalad ootavad rahulikult oma järjekorda, et neid puhastataks (muidu
võivad haigeks jääda). Neil spetsiifiline välimus ja hüpisklev liikumine, mille
kaudu puhastatavad saavad aru, kellega tegu. On ka neid kalu, kes välimuselt
sarnanevad puhastajakaladele, aga tegelikult parasiteerivad, hammustavad
„puhastatavalt“ nahatüki – kui tekib mingi märgipõhine seaduspära, siis tekib
varem või hiljem keegi, kes püüab seda ära kasutada. Ka sukeldujad lasknud
puhastajakaladel oma hambaid puhastada. Puhastajakaladel ei ole vaenlasi,
cleaning station’id, kuhu teised kalad lähevad lõdvestunud seisundis. See, et
puhastajakala saab minna röövkala hammaste vahele, saab toimuda vaid siis, kui
on väga selge kood
annaabi.ee 
