ANSWER: A 19. Kui nominaalne SKP ja hindade tase tõusid, siis: A. reaalne SKP ei muutunud B. reaalne SKP suurenes, kuid vähesemal määral kui hinnad C. reaalne SKP vähenes D. antud info ei võimalda määrata reaalset SKP dünaamikat E. kõik vastused valed ANSWER: D Makroökonoomika Rahvamajanduse koguarvestus AT 7 20. Rahvatulu ja RKP arvestamisel ei tohi summeerida: A. eratarbimiskulusid ja isiklikke sääste B. puhasinvesteeringuid ja eratarbimiskulusid C. ettevõtete kasumeid ja ettevõtjate intressimakseid krediitide eest D. riigihankeid ja töötasu E. eratarbimiskulusid ja koguinvesteeringuid ANSWER: D MAKROÖKONOOMIKA TEST 2 Makromajanduslik ebastabiilsus: töötus ja inflatsioon 1. Inimene, kes soovib saada tööd: a) kuulub tööga hõivatute hulka; b) kuulub töötute hulka; c) ei arvestata tööjõu hulka; d) arvestatakse kui osaliselt hõivatu;
leitakse nominaalse (jooksvates hindades mõõdetud) SKP väärtuse jagamisel SKP deflaatoriga. SKP deflaator on kõigi SKPsse kuuluvate hüviste hinnaindeks, mis mõõdab hindade muutumise tempot ehk inflatsiooni. SKP nom deflaator = * 100% SKP reaalne Inflatsioon = deflaator 100 Sisemajanduse puhasprodukt võrdub SKP ja amortisatsiooni vahega. Eristatakse: koguinvesteeringuid; puhasinvesteeringuid. Puhasinvesteeringud on asendusinvesteeringutest üle jäävad uued investeeringud, mis võrduvad koguinvesteeringute ja amortisatsiooni vahega. Rahvamajanduse puhastulu ehk rahvatulu on ühiskonna majandussubjektide poolt teenitud kogutulu. Rahvatulu=SKPDkaudsed maksud. Tarbimine, säästmine ja investeerimine Kogunõudlus (AD) on rahvamajanduse reaalne kogutoodang, mida majandussubjektid soovivad ja suudavad osta igal antud hinnatasemel. AD (aggregate demand)