Vooremaa maastikurajoon
koosnevad tihedast liivsavimoreenist (Rõuk 1974).
Paljudes kohtades on voortel 15-20 (30) m läbimõõduga ja mõne meetri sügavusi
sulglohkusid ehk oitusid, mis on tekkelt termokarstilised nõod ehk söllid. Nende märgi põhju
katavad enamasti pajupõõsastega tarnakooslused ja ääristavad hall-lepad. Mõnes sügavamas
lohus võib vihmasel suvel olla ka vett. Nõlvades esineb ka mitmesuguse sügavusega
põikorgusid, mis võivad olla puhandanud voore isegi jalamini. Säärase puhandusoru läbib
Amme jõgi Luual. Rohkem on aga lühikesi pinnavete uuristatud jäärakuid. Voorestiku
servaaladel (läänes Siimustis ja idas Vasseveres, Sirguveres, Vedul, Kukemetsas) on liiva-
kruusaküngastega mõhnastikke ja mitu oosi (Luual, Tarakveres). Mitmes kohas (Voorel
Kalliveres, Kudinal, Kassinurmes) leidub voore jalamil allika- e nõrglubjalasundeid, mõnes
kohas on voortevahelistes nõgudes ka järvelupja (Arold 2008).
5
3.4. Veestik
annaabi.ee 
