Vooremaa maastikurajoon
(Mäemets 1977). Kõige põhjapoolseim neist on Kivijärv, õõtsikuliste kallaste ja rohke
taimestikuga hobuserauakujuline jäänuk varasemast u 500 ha-lisest järvest. Kõige sügavam ja
suurem on Saadjärv ning kõige lõunapoolsem Vasula järv. Vooluvetest läbib Vooremaa
loodeosa, sealhulgas Jõgeva linna, Pedja jõgi (122 km). Keskseks veesooneks on aga
Kuremaa järvest lähtuv Amme jõgi (55 km), mis puhandusorgudes voolab ühest
voortevahelisest nõgudevööndist teise, läbib mitu järve ning suubub Emajõkke. Idaosa
veestab Sadala lähedalt algav Kullavere jõgi (53 km), mis teeb Levala kohal suure kaare
ümber kõige idapoolsema, kivirohke Tuulavere voore lõunaosa ja suubub Kääpa jõega
ühinedes Omedul Peipsisse (Arold 2008).
Sood hõlmavad Vooremaast ligi 20%. Suuremad sood on voorte vahel piklikud, rohkem kui
kolmveerand neist on toitaineterikka madalsooturbaga ja kaetud segametsaga. Turbakihi
annaabi.ee 
