Tõde ja Õigus II Terve tekst
Sealtpoolt hakkas ka uuesti hüüdja hääl kostma.
,,Ema," ütles neiu tõustes ja näidates magavale lapsele lisas juurde: ,,Mis ma temaga teen? Ema
süles jääb ta ka alati müristamise ja välguga magama."
,,Mina võiksin ta koju tuua, aga ma ei pääse ju kustki läbi," arvas Indrek.
,,Küllap me läbi pääseme," vastas neiu, ,,lauad võib eest ära lükata. Ja meie saksu pole kodus
ka, kõik suvitamas, nii et võib küll."
Nõnda pugeski Indrek, magav laps süles, neiu tehtud august läbi, et mööda tilknevate
õunapuude alust maja juurde minna, aga kui lapse paljastele säärtele langesid mõned külmad
veepiisad, ärkas ta üles.
,,Kus ma olen?" küsis Tiina silmi avades.
,,Pika süles," naeratas Indrek talle vastu.
,,Enam ei mürista?"
,,Ei mürista ega löö välku ja nüüd läheme koju."
,,Olge head, siit alla," ütles neiu, kes ees kõndis. ,,Hoidke et ei komista ega pead kinni ei löö --
siin on nii madal ja pime."