"pudukauplus" - 1 õppematerjal

V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat

sest õudsest viirastusest eemale. Kuid viirastus oli tas eneses. Kui ta end linna tänavatelt leidis, paistsid poeakende valguses edasi-tagasi liikuvad inimesed tontidena, kes alatasa tema ümber tiirlesid. Ta kõrvus sumises imelikult, eriskummalised meelekujutused ajasid ta vaimu segi. Ta silm ei seletanud maju ega tänavakive, vankreid, mehi ega naisi, kõik see oli talle ainult ebamääraste esemete segu, millede piirjooned ühte sulasid 348 Püttsepa tänava nurgal oli üks pudukauplus, mille räästaalust juba igiammu ehtisid plekist rõngad nende küljes rippuva puust küünalde kimbuga, mis tuule käes üksteise vastu kastanjettidena klõbisesid. Claude arvas pimedas kuulvat, nagu taoksid Montfauconi poodute luukered üksteise vastu. «Oh,» ütles ta sosinal, «öine tuul pillub neid üksteise vastu ja nende ahelate kõlinasse kostab kontide klõbin! Võib-olla on tema seal nende hulgas!» Segi olles ei teadnud ta, kuhu ta läks