Tõde ja Õigus II Terve tekst
"
Peale selle pöördus ta sakslase Unteri poole ja ütles sellele:
,,Ah teie, põrsas, käisite minu peale direktorile kaebamas, mina olevat teid sõimanud. Mina teid,
ritsikat, sõimanud? Teate teie, alasipakk, mis on vene keeles sõim? Olete teie, molkus, kunagi
kuulnud, kui venelased sõimlevad? Kui venelane kedagi sõimab, siis langevad sel juuksed
peast ja kogu keha kaotab karvad, nagu poleks inimene veel sündinudki. Nõnda sõimab
venelane, kui ta on sotsialist. Aga teil, pehkinud pudrutambil, on, jumal tänatud, kõik karvad
alles, mis tõendab, et ma teid, oina äbarikku, pole mõelnudki sõimata. Paar seltsimehelikku
grammatilist oskussõna, see on kõik. Seda taipas härra Mauruski oma idiootilise moluga. Aga
nagu soovite, härra Ober, lontrustega võime ka lontruste keelt kõnelda. Mul ükskõik."
Kui poisid õhtul uuesti Molotovi juurde ilmusid, istus ta kellegi habemikuga lauas ja oli ägedas
vaidluses