Eesti kirjanduse ajalugu II kevadsemestri konspekt
Teatavaid küsimusi ja probleeme on, teised
lavastajad ka, aga võib öelda, et põhimagistraali teatri variantide juures sõidab Pedajas sisse. Tekste kokku palju. Kirjanikuks
olemine pole Kõivule eesmärk omaette, aga tasapisi harjus sellega. Leidus legende, et Kõiv ei rääkinud päris igaühega. Tegemist
on näidenditega, mis pole realistlikud. Jaak Rähesoo ja Luule Epner põhjalikult käsitlenud draamaloomingut. Rähesoo ütleb, et
võib jääda mulje, et Kõiv pudrutab: kõik on korrast ära, aga selles on mingi seesmine loogika ja jõud ja mingi irratsionaalne
mõõde tekstidel sees. Enamasti näidendid, kus irratsionaalsus lõikub ratsionaalsusega. See sümbioos on sageli põnev. Miks
draamalooming jõuliselt domineerib? Tundub, et ta on mingis mõttes eriti rõhutatud dialoogiline vaim. Dialoog teistega,
iseendaga, erinevate keelte dialoog. Dialoogilsust võimalik tekstide puhul avada. Keelelises mõttes põnev autor, teada, et osa
annaabi.ee 
