KALLIS, MA OLEN ÕNNELIK
Et jäsemed on
kiilunud kahe seina vahele. Selline invaliidistunud inimese tunne. Saad sa aru?
Ja kõige hullem on leppida selle valega, millega ma olen pidanud viimased
aastad elama. Valega, millest mul polnud aimugi.... Armastasin ja leppisin
pidevalt väheneva tähelepanuga. Üksinduse ja ootamisega. Olematu
seksuaaleluga. Triikimata särkide ja tolmurullidega. Hommikukohvi ja pudruta.
Sest ma teadsin, et sa oled mul ikkagi olemas ja millalgi hakkavad need
liblikad taas meie kõhus lendama...
ANN Ma...
FELIX Kellele ma neid liblikaid nüüd pakkuma lähen? Psühholoogile?
ANN Mul on kahju.
FELIX Sul on kahju? Sellele oleksid sa pidanud varem mõtlema. Siis kui mind
esimest korda kõnetasid, oma siniste silmadega võrgutasid, oma pikkade
juustega hellitasid
annaabi.ee 
