Muistne vabadusvõitlus
1225. aasta sügisel puhkeski
seal tõsine tüli, mis olevat alguse saanud Viru vanematest, kes kutsunud endale appi sakslasi
Otepäält. Sakslased lõid taanlased Virumaa linnustest välja ja asusid seal ise valitsema.
Samal ajal viibis Eestis kohaliku olukorraga tutvuma tulnud paavsti legaat Modena Wilhelm.
Taanlaste ja sakslaste vahelise sõja ärahoidmiseks moodustas Wilhelm tülile põhjuseks saanud
aladest paavsti nimel eraldi haldusüksuse. Pudivirus tulid kokku kõik kohalikud vanemad ja
Wilhelm võttis Virumaa paavsti võimu alla - see tähendas eestlaste edaspidist alluvust otse
paavstile. Uue riigikese põhiliseks sõjaliseks jõuks said eesti soost ülikud, kuna
paavstivõimul puudusid seal oma sõjajõud. Wilhelm püüdis sundida sakslaseid ja taanlaseid
tunnustama lisaks Virumaale ka Järvamaa ning Läänemaa kuulumist paavsti kaitse alla.