Referaat - Ebapärlikarp
Vaatamata pidevale järelvalvele,
vähenesid ebapärlivarud pidevalt, sest pärli kättesaamiseks, tuleb karbipoolmed lahti
kangutada, misjärel loom sureb. 6
Eestis on andmeid ebapärlikarbi ajaloolise leviku kohta kahes piirkonnas: Koiva ja
Pudisoo jõgikonnas. Gustav Vilbaste on tsiteerinud Fr . Chr. Jetze artiklit: "Eesti- ja
Liivimaal on üldse 45 oja ja seisvat järve, millest pärleid püütakse; Liivimaal siiski
rohkem kui Eestimaal." Samast selgub, et tuntumad pärlipüügi jõed olid Pudisu
(Pudisoo) jõgi Põhja-Eestis ja Hupeli teadete järgi Mustjõgi Valga kreisis.
Veel 20. Sajandi 50-ndatel leidis Juhan Vilbaste ebapärlikarpi Lõuna-Eestis Pärlijões
(Mustjõe lisajõgi). 1994. aasta suvel ebapärlikarpi Pärlijõest ja teistest Mustjõe
lisajõgedest enamei leitud. Praegu leidub ebapärlikarpi meil vaid Pudisoo jões.
Lõuna pool on ta siiani püsinud veel üksikutes Läti jõgedes Koiva jõgikonnas.
annaabi.ee 
