Lapsevaatlus
Siis aga pani ta telefoni kõrva juurde ning
hakkas sinna rääkima (samal ajal rääkis lapse ema kõrvaltoas ka telefoniga ning käis korra
toas, kus last vaatlesin, et paberit ja pastakat otsida). Laps ütles telefoni küsiva häälega:
,,Hallo?!" Seejärel tundus, et ta kuulaks, mis talle räägitakse, sest ta noogutas innukalt pead,
mitu korda ,,jah" öeldes. Edasi läks vestlus pingelisemaks laps hakkas energiliselt kätega
vehkima, ning telefoni pooleldi tuttavate sõnadega, pooleldi pudikeeli seletama. Ta käis toas
ringi, vahepeal liikus ka teistesse tubadesse. Lõpus läks vestlus taas rahulikumaks, laps
noogutas taaskord pead, vahepeal andis ka telefonitoru mulle, ütlesin sinna: ,,Tere!", millega
laps väga rahule jäi ning siis lõpetas ta kõne, imiteerides üle toa kostuvat naeru, nagu oleks
vestluspartner telefoni midagi ülimalt naljakat öelnud.
Nagu ütleb Võgotski, ületab laps mängu käigus oma tegelikku vanust ja igapäevast käitumist
(Kivi, Nugin jt. 2005: 38-39)