Patriotism Kogu maailmas koonduvad inimes oma rahvuslipu alla, väljendades oma rahvuslikku väärtust ja ühtekuuluvustunnet. Rootslased irvitavad avalike patriootlike manifestide üle mingi riidetüki ümber. Nad lihtselt unustavad, et tegelikult on nemad maailma kõige enam lipuga vehkiv rahvus. Kuna Rootsi sini- kollast lippu võib näha kõikjal aedade lipuvardas, postkaartidel, sünnipäevatortidel, jõulupuude okstel. Lipuvärve jäljendatakse küünaldel ja salvrätikutel, pudelisiltidel ja küpsistekarpidel isegi Rootsi firmade logodel. Rootslaste jaoks on rahvuslipp eelkõige silmarõõmustav taust, mis ei õhuta inimesi sõtta minema, vaid hoopis niitudele piknikule. Käitumine Rootsi naise stereotüüp: ilus, omab oma arvamust ja räägib kolme keelt. Ta on esteetilises mõttes väga tundlik ning seksis vastutulelik. Olles üksik, reisib ta maailmas ringi ja proovib paikkonna kliimat ning sellega kaasnevaid naudunguid
See on välja toodud rahvuslasest Henn Ahase ja tema kommunistist venna Juhan Ahase salajase taaskohtumise läbi. Romaani esmatrükk ilmus 1954 Lundis Eesti Kirjanike Kooperatiivi väljaandes. Kordustrüki andis välja aastal 2002 Tallinna kirjastus Olion. 14 KOKKUVÕTE Kivikas tuli kirjandusse mäsleva ja põneva natuurina viljeldes futurismi, avaldas ta 1919. aastal A.`Le Coq`i õllevabriku pudelisiltidel lühikeste proosavormide kogu "Lendavad sead". Järgnes koos luuletaja Erni Hiirega kahasse avaldatud vihik "Ohverdet konn" (1919). Albert Kivikas on Eesti kirjanik, kes õppis 1920-21 Tartu ülikooli filosoofia- teaduskonnas, töötas ajakirjanikuna, oli 1938-40 Estonia dramaturg, toimetas Saksa fasistliku okupatsiooni ajal ajalehte "Eesti Sõna". Lahkus 1944 Rootsi. Alustas epateeriva proosaminiatuuriga "Lendavad sead" (1919) ja real. külajuttude koguga "Sookaelad"
annaabi.ee 
