Antiikmütoloogia
Jumal, ilmuta
end, jumal!" Ovidiuse järgi oli sibüll tookord seitsesada aastat vana ning ta teadis veel
kolmesadat aega enne teda. Nii pika eluea kinkis naisprohvetile Apollon, kui püüdles
tema armastust. Apollon kinkis naisele ka igavese nooruse, kuid ajapikku on ta
kuivetunud ning "läheneb väriseval sammul põdurale vanadusele". Ta hajub, kuni
temast ei jää järele midagi peale hääle. Olevat nähtud isegi haledalt kokku kuivanud
sibülli, kes rippus pudelikeses oma koopa laes. "Sibüll, mis sa tahad?" küsisid temalt
inimesed, ning tema vastas: "Surra tahan ma!" Kuid oma kõrge vanuse ja suure
usaldusväärsuse aupaiste varjus seadsid sibüllid endale oma aja sündmustest
salapäraselt ja ebamääraselt tulevikuvormis rääkides sageli apologeetilisi või usulisi
sihte. Vahetevahel arvustasid nad ka ühiskondlikke olusid ja valitsust (roomlaste
ülemvõimu). Sibüllioraaklite vahendusel jõudis Kreekasse ja Rooma rohkesti
idamaiste õpetuste sugemeid